Raamatuklubi: kuidas kutsuda rahulikule lugemisõhtule uute inimestega

Üks raamat, üks õhtu kuus, kuus kuni kümme inimest ja laud rahulikus kohvikus või raamatukogu ruumis. Selles juhendis vaatame, kuidas raamatuklubi saab olla hea viis uute inimestega tutvuda, kuidas sellist kohtumist kutsuda ja millest tasub hoiduda, et klubi jääks raamatute ja vestluse kohaks.

Miks raamatuklubi sobib tutvumiseks

Raamatuklubil on üks suur eelis: kõigil on midagi, millest rääkida. Esimese kohtumise kohmetus kaob, kui jutt käib raamatust, mitte iseendast. Inimene, kes muidu ei oska võõrastega alustada, võib raamatu tegelase üle arutledes avaneda. Klubis on ka loomulik rütm. Kord kuus kohtutakse, loetakse sama raamatut ja räägitakse sellest. Rohkem pole vaja.

Raamatuklubi on eelkõige seltskondlik tegevus, mitte kohtinguüritus. See on hea koht sõprade leidmiseks ja inimesteni jõudmiseks, kellega on sarnased huvid. Mõnikord sünnib klubis ka midagi enamat, kuid seda ei tohiks olla klubi eesmärk. Kui klubi muutub kohtinguturuks, kaotavad need, kes tulid raamatute pärast.

Nomera põhimõte on hoida sõprus, kohting ja muu sotsiaalne kaaslus lahus ning kirjeldada selgelt, mis kohtumine on. Raamatuklubi kutse peab ütlema, et tegu on raamatuklubiga.

Kuidas kutse üles ehitada

Hea kutse algab tegevusest. Ütle, mis raamat, millal ja kus. Lisa, mitu inimest ootad ja kui kaua kohtumine kestab. Seejärel ütle, kellele klubi on mõeldud: näiteks eesti keeles lugejatele, inglise keele harjutajatele, uutele linnaelanikele või kindlale vanuserühmale.

Näide allpool on sõnastuse näidis, mitte päris üritus. Raamat, kuupäev ja koht on välja jäetud või üldised, sest neid tuleb igal klubil ise valida.

„Alustame Tartus väikest raamatuklubi. Kohtume kord kuus õhtul kesklinna kohvikus umbes kaheks tunniks. Esimeseks kohtumiseks loeme ühe lühema eesti romaani, mille valime koos. Ootame kuni kümmet inimest. Klubi on seltskondlik, eesmärk on raamatutest rääkida ja uusi inimesi tundma õppida. See ei ole kohtinguüritus.“

Siin on tegevus, sagedus, kestus, koht üldiselt, inimeste arv ja eesmärk. Viimane lause ütleb selgelt, mis klubi ei ole.

Raamatu valik

Esimese raamatu valik on oluline. Liiga pikk või raske raamat peletab inimesi eemale, kes pole kindlad, kas nad jõuavad lugeda. Lühem romaan, novellikogu või populaarne aimeraamat on hea algus. Kui klubi on mitmekeelne, vali raamat, mis on saadaval mitmes keeles, või lepi kokku, et igaüks loeb endale sobivas keeles.

Võid lasta liikmetel raamatut valida hääletusega. See annab kõigile tunde, et klubi on ühine. Hiljem saate vaheldumisi raamatuid soovitada.

Ära eelda, et kõik loevad raamatu lõpuni. Ütle juba kutses, et ka pooleli jäänud raamatuga võib tulla. See vähendab survet ja hoiab inimesi klubis.

Koht ja aeg

Raamatuklubi vajab kohta, kus saab rääkida. Lärmakas baar ei sobi. Rahulik kohvik, raamatukogu ruum, kogukonnamaja või kellegi kodu sobib. Kodus kohtumine on aga uute inimeste jaoks suurem samm, nii et esimesed kohtumised on parem pidada avalikus kohas. Avalikust kohast esimeseks korraks kirjutame eraldi juhendis.

Kui kasutad raamatukogu ruumi, küsi raamatukogult endalt, millised on võimalused ja tingimused. Ära kirjuta kutsesse, et ruum on olemas, enne kui oled seda kinnitanud.

Aeg võiks olla tööpäeva õhtul või nädalavahetuse pärastlõunal. Kestus kaks tundi on tavaliselt piisav. Pikem kohtumine väsitab, lühem ei jäta aega arutluseks.

Esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel tasub alustada lühikese tutvustusringiga. Paluge igaühel öelda oma nimi ja üks lause raamatu kohta, näiteks mis neile meeldis või ei meeldinud. Ära palu pikka eneseesitlust. Tutvustus algab tegevusest ehk raamatust, mitte profiilist.

Pärast tutvustust võib vestlus vabalt minna. Hea, kui keegi on valmis mõne küsimuse ette valmistama, et jutt ei takerduks. Näiteks: millise tegelase tegevust te mõistsite ja millist mitte, kas lõpp oli ootuspärane, mis teile meelde jäi.

Lõpus leppige kokku järgmine raamat ja aeg. See annab klubile järjepidevuse.

Kuidas hoida klubi rahulikuna

Klubis on inimesi, kes räägivad palju, ja neid, kes räägivad vähe. Vedaja ülesanne on jälgida, et kõik saaksid sõna. Lihtne viis on aeg-ajalt küsida kelleltki, kes pole veel rääkinud: „Mis sina sellest arvasid?“ Ära sunni, kui keegi ei taha.

Kui keegi hakkab klubis teisi survestama, näiteks pärast kohtumist korduvalt kirjutama või kutsuma kohtingule, kuigi teine pole huvi näidanud, on vedaja ülesanne sellest rääkida. Klubi peab olema turvaline koht kõigile.

Sellest, kuidas viisakalt ära öelda, kui keegi kutsub kohtumisele, mis ei sobi, kirjutasime artiklis Kuidas viisakalt ära öelda: lühikesed vastused kutsele, mis ei sobi.

Klubist kahekesi edasi

Mõnikord tekib klubis kahe inimese vahel side. Võib-olla tahavad nad pärast kohtumist veel kohvile minna või järgmise raamatu kohta eraldi rääkida. See on loomulik. Oluline on, et see ei toimuks klubi arvelt ega survestaks kedagi. Kui tahad kellegagi klubi kõrvalt kohtuda, küsi temalt eraldi ja selgelt ning ütle, kas see on sõprus või kohting. Sõpruse ja kohtingu eristamisest kutses kirjutasime varem selles sarjas.

Grupiüritus, kust võib kahekesi edasi minna, on omaette teema. Raamatuklubi on selle hea näide, sest grupp annab turvalise raami ja kahekesi edasiminek on vabatahtlik.

Keel ja sihtrühm

Raamatuklubi võib olla suurepärane viis keele harjutamiseks. Kui klubi on eesti keele õppijatele, ütle see selgelt ja vali raamat, mis on keeleliselt jõukohane. Kui klubi on venekeelne, kirjuta kutse vene keeles. Ühe selge sihtrühmaga klubi on lihtsam vedada kui klubi, mis püüab sobida kõigile.

Uustulnukatele Eestis võib raamatuklubi olla üks esimesi kohti, kus leida tuttavaid. Sel juhul võib kutse öelda: „Klubi sobib hästi neile, kes on hiljuti Tartusse kolinud ja otsivad seltskonda.“

Mida vältida

Ära nimeta klubi kohtinguklubiks, kui see seda ei ole. Ära küsi kutses inimeste vanust, välimust ega perekonnaseisu, kui see pole klubi jaoks oluline. Ära lisa kutsele osalustasu, kui sa pole kindel, et see on vajalik ja läbipaistev. Kui kohvik eeldab, et osalejad midagi ostavad, ütle seda ausalt, kuid ära kirjuta hindu, mida sa ei tea.

Ära kirjuta ka konkreetseid kohvikute või raamatukogude andmeid, kui sa pole nendega kokku leppinud. Pigem kirjuta „kesklinna kohvikus, täpne koht kinnitame enne kohtumist“.

Kokkuvõtteks

Raamatuklubi on rahulik ja sisukas viis uute inimestega tutvuda. Kutse algab raamatust ja ajast, ütleb selgelt, kellele klubi on mõeldud, ning et tegu on seltskondliku kohtumisega. Avalik koht, lühike tutvustus ja vedaja, kes hoiab vestluse tasakaalus, teevad klubi turvaliseks. Kui klubist sünnib sõprus või midagi enamat, on see boonus, mitte eesmärk.

Kui otsid muid rahulikke esimese kohtumise ideid, vaata artiklit Laupäevane galeriikäik Tartus: rahulik esimene kohtumine või Söögikoht, kus saab rääkida: kutse rahulikuks õhtusöögiks Tartus. Ja kui klubi tahab oma lugemismärkmeid avalikult jagada, aitab Blog.ee juhend Lühike katkend ja link algse autori juurde: kuidas Blog.ee tsiteerib (avaneb uues aknas) tsiteerida raamatut ausalt ja lühidalt.